Sunday, November 28, 2010

I want to be free - -> kes ei tahaks?

Reedel (ilmselt 19.11) käisime Liisaga kuulamas J-pop teemalist ettekannet. Väga huvitav oli, kuna kuulasime selliseid laule, mida ma polnud enamuses kuulnud/näinud. Hiljem, kui jutt läks poistebändide peale, sain särada oma üleliigsete teadmistega neist. Ilmselgelt tean ma Johnny'de kohta liiga palju. Pole hullu, mul ei ole enam piinlik ka. Vihma sadas ka palju too päev ja mul ei olnud vihmavarju ega kapuutsi ehk ma sain suht hullult märjaks.

Laupäev oli Mirjamiga klubis käik ja seal sain palju nalja. Enne seda tegime tema juures soojendust, nagu alati, peaks mainima. Tore on koos jutturääkida ja arutada. Mul õnnestus isegi msni minna ja seal Üllega kirjutada. Pole tükk aega enam nii kaua klubis olnud (lahkusime peale nelja.)

Pühapäeval ma magasin vist poole kaheni ja ei teinud midagi tarka. Ma arvan, tegelt ma enam ei mäleta.

Esmaspäeval ostsime Linda ja Merliniga Pöffi pileteid. Niikaua polnud Merlinit näinud ja ma lausa pidin porisema selle üle. Mul oli kavas osta piletid neljale filmile ja ma tegingi seda. M+L ei suutnud mind veenda rohkem filme vaatama tulla. Hohoho, see on sellepärast, et ma üritan olla kokkuhoidlik. Õhtul tuli kirjutamise tuju ja kirjutasingi oneshoti. Sisuks minu lemmikiidol ja tema veidrused :D

Üldiselt oli esmaspäevast neljapäevani kool. Teisipäeval, peale tunde, nad loomulikut pidid lumesõja tegema, loomulikult ei olnud mul kindaid, loomulikult olin ma pärast lumine, loomulikult ma külmetasin.

Neljapäev oli venna sünna. Jee. Ta üritas seda ignoreerida.

Reedel käisin Merlini ja Lindaga filmi vaatamas. Suutsin jälle liiga hilja kodust väljuda ehk ma jõudsin kohele umbes paar minutit enne algust, aga siiski õigel ajal ju. See oli Korea film ja täiega huvitav. Tüdruk, kes mängis peretütart, oli hästi nunnu ja näitles täiega hästi. Ning kõigil olid väga ilusad riided ja see maja kus nad elasid oli väga muljetavaldav.

Laupäeval läksime vanaema juurde, et venna sünnipäeva tähistada. Minu ülesanne oli täditütart hoida ja temaga tegeleda. Kui ma viisin ta õue jalutama, väsis ta ära ja ka tassisin teda süles tagasi. Mul on käelihased veits väsinud sellest. Õhtul oli teine festivalifilm "Näitlejannad", millele ma piletid ostsin. Linda helistas ja küsis kas läheme koos ja ma nõustusin, loomulikult oli ta veendunud, et ma jään hiljaks. Ma siis pingutasin ja ilmusin ta maja juurde lausa kolm minutit varem kui lubasin. Küll ma olin tubli. Film oli jälle Koreast ja ka see oli tore. Kokkuvõte: palju naisi, kes palju rääkisid ja kellel olid ilusad riided.

Täna toodi meie juurde täditütar ja ma pidin jälle temaga tegelema. Vaatasime youtubest videosid loomadest ehk ma tegelikult ei ole midagi põnevat teinud.

Tuesday, November 16, 2010

Baby, You turn it up now.

Eelmisel nädalal oli meeldivalt neli päeva järest vaba.

Neljapäeval läksime Mirjamiga Kalle juurde. Otsustasime rongiga minna. Ootasime rongijaamas ja vaatame ooh, rong on seal ning lähme selle peale. Rongis küsib kontrolör: "Kas te lähete Oravale?" Meie vastus: "Ei, Nõkku." "Siis olete vale rongi peal, Nõo rong on seal." Vaatame kella ja teeme kiirtormamise jaamast veel kaugemale, kus seisavad kaks rongi. Õnneks läksime õige rongi peale. Eks selle rongiga sai veel nalja: pime oli ja me ei teadnud milline on õige peatus, seega, me jälgisime aknast seda maanteega ristumise kohta + pidime väljumiseks minema veel teisse vagunisse. Vahet ei ole :D kohale me jõudsime. Saime seigelda veel Nõos ja kõndida rõõmsalt mööda pimedat maanteed. Mingi aeg korjas Kalle meid maanteelt auto paele ja viis enda juurde. Kahjuks ei olnud tünn veel soe, aga me saime pläkutada. Järjest tuli inimesi juurde ning lõpuks oli seal veel Märt + Tarvo + hunnik piffe (kellest ma teadsin ainult ühte-kahte.) Kalle solvus kui me hakkasime juba mingi 10 aeg koju minema. See oli omaette teema juba.... kas ma saan ka autoga/kaubikuga või pean otsima alternatiiv meetodeid... täna või homme... Lõpplahendus - - > ma istusin kaubiku pagassis (või mis iganes selle kauba hoidmis osa nimi on.) Mööda kruusateed loksudes, pimedas, kivide kolina saatel, külmas ja üksi seal taga istudes, oli mul tunne, et ma olen immigrant, keda üle piiri veetakse. Kuna seal oli igav, hakkasim ma muusikat kuulama, vaikselt laulma ja tantsima, ning mu meeleolu oli väga hea. Lõpuks toodi veel kodu ette ka. Oi kui meeldiv.
Kuid siiski mõni ütleks:
Aga mina ütlen: pole hullu, oli huvitav.

Reede oli koduste toimetuste päev ja õhtul klubitiir, peale mida läksin Mirjami juurde ja vaatasime kella neljani hommikul arvutist vanu pilte ja meenutasime olnut. Küll me oleme ikka muutunud.

Laupäeval ma jõudsin koju mingi kell kaks vist ja mis ma siis tegin, enam ei mäletagi. Surfasin netis raudselt.

Pühapäev sõin isadepäeva puhul kooki ja õppisin viimast korda esmaspäevase seminari jaoks, kuna see saab nüüd läbi.

Esmaspäev magasin jälle sisse (nagu alati) ja tõmbasin kooli poole. Enne seminari ajasime tarka ja intelligentset juttu. Suur saavutus oli muidugi raamatukokku minek ja sealt kahe raamatu laenutamine, mis olid väga rasked ja arvestades asjaolu, et ma jäin bussist maha ja läksin jala koju, oli neid väga tülikas tassida. Ma loodan, et ma jõuan nende lugemiseni ka. Pean jõudma! Õhtul emmega köögis rääkides küsisin talt, mis ta paneks oma asunikutalule nimeks. Emme valik: Vabarna. Mina ei suutnud valida kas nimetada oma talu Öönapsi või õhtunapsu. No jah.

Täna magasin jälle sisse... Linna jõudes läksin poodi ja tõin endale toitu - - > hommikusöök + lõunaoode. Peale loengut bussipeatusesse suundudes nägime Liisaga (kaugustest,) et mõlemad bussid on ees, aga me ei leidnud jõudu joosta ehk jäime bussidest maha. Siis läksime hoopis kaupsi kingapoodi ilusaid jalatseid vaatama ning aeg läks kuidagi väga kiirelt, kuid jõudsime täpselt bussi peale. Kodus ma mämmutasin ja õppisin jaapani keele sõnu, kuni jõudsin tegusõnadeni, mida ma ei suutnud õppida. Minu lahendus - -> lähen vaatan parem seebikat. Nii ma tegingi. Siis kooli tagasi ja siis kodu teel järjekordselt bussipeatusesse suundudes märkasime, et buss on peatuses ja seekord jooksime selle poole. Juht oli väga lahke ja avas meile uksed. Bussis ma suutsin Liisale suht otsa koperdada... Jumal tänatud tema lihaseliste ja sooneliste käte eest, mis mu kukkumise peatasid :D:D:D

Kirjavead - -> ei viitsi parandada.
Muusikat - - -> SHINee laulab medley't. Onew' alguse "ouououoooo" on väga kõvv :)
Mingil põhjusel meeldib mulle viimasel ajal Key järjest rohkem. Hmmm.

Monday, November 8, 2010

I was losing my way, and I was idling away. And I rested for a bit. And now I'm back.

Eelmine nädal möödus enam-vähem nagu tavaliselt.

Kolmapäev oli mingi räägin-kursakatega-keda-pole-ammu-näinud päev.
Lossi tänavas kohtasin Christoferi, (tegelt ma ei tea kuidas ta nime õigesti kirjutada) kellega ma polnud see semester üldse korralikult rääkinud. Ta ütles, et oli vahepeal Pariisis käinud... kadedust tekitav ja imetlusväärne samal ajal... Igaljuhul me lubasime, et kui enne ei trehva, siis me näeme kindlasti jõulupeol, mille toimumisaeg pole isegi paikapandud.
Üle pika aja ilmus kooli Stina, kes nagu hiljem selgus, käis viimati 28. septembril (ajaloo) loengus, kuna ta oli (ka) reisil ja haige ja kõrvaleriala ainetega hõivatud ning juuksed lühemaks lõiganud.

Reede oli toimekas. Kuna Irina kutsus juba kella viieks sünnale, läks päeval kiireks. Enne tema juurde minekut käisin poes kinki täiendamas ja alkot ostmas. [ja ma ostsin midagi, mida olen juba tükk aega lubanud Mirjamile, et ma ostan :D] Kuna ma võtsin väikese koti kaasa, ei mahtunud mu purgikesed sinna ära ja pidin läbipaistva poekoti sees oma asju tassima, mis oli natuke piinlik. Loomulikult jäi buss megapalju hiljaks ehk ma külmetasin bussipeatuses. Lõpuks see ikkagi tuli ja paar peatust hiljem tuli Liisa samale bussile, et me saaksime koos minna. Peale poole minutilist ekslemist leidsime me õige tee ja saabusime Irina juurde, kus pidu juba käis. Ta andis meile süüa ja tutvustas inimesi, kelle nimed kahjuks ei jäänud meelde. Ma sain kerge šoki kui nägin ta riiulis kooliaegset pilti, millel oli mu venna ex ja selgus, et nad olid klasikaaslased olnud.... aaah, Tartu on väike. Täitsa tore oli ja inimesi mingi hetk vähenes ning lõpuks jäid sinna kes? - - > Irina, mina, Liisa, Ingrid, Tarmo ja poiss kelle nimi mul enam meeles ei ole - Ahti või Andi või Andri või Ahto.
Tegevused: söömine, joomine, pläkutamine, Irina asjade seas tuhnimine, Aliase mängimine, tantsumati peal tantsimine, mis mul ei õnnestunud ja sain pidevalt teate - - > FAILED, lauamängud ja eriti stiilne mäng "Vaeste Twister," mis oli tegelt hullult lahe. Enam-vähem kogu aja mängis J-Pop ja K-Pop ja tüdrukud said näidata oma tantsuoskusi... kekeke. Igaljuhul oli algselt plaan veel linna minna, aga sinna me ei jõudnud.

Kuna ma jõudsin koju mingi pool viis või neli, magasin ma laupäeval kella üheni ja minu üllas plaan kõik seminari materjalid läbilugeda sai väikese tagasilöögi.

Pühapäeval kui Liisa tuli, et ettekanne läbivaadata, sain ma teate järjekordsest feilist - - -> ma olin terve päeva lugenud teksti, mida polnudki vaja lugeda... aaaw deem, mul ikka juhtub. Aga õnneks me saime ettekande normaalseks lihvitud ja tekstidest aru (välja arvatud Bacon, sest ta on nõme).

Täna oli siis viimaks ettekande aeg ja saime minu meelest kenasti hakkama ja tunnen kerget pingelangust. Viisin raamatukokku raamatu tagasi ja üks tsikk, kes oli minu ees järjekorras, pidi 150 krooni maksma viivise raha ja raamatukogutädi selgitas talle midagi pikendamisest ja tal oli VAU nägu ees. Väga intrigeeriv. Täna jätkus õppimine, aga juba uue aine jaoks.

Ma ei jõua/viitsi kirjavigu parandada.... vabandan.

Mulle meeldib viimastel päevadel vaadata/kuulata BB Brunesi.
Ja C.N. Blued' ka.

Tuesday, November 2, 2010

This song is not over!

Mu innukus blogi pidamise osas on taandunud. No jah, pole viga.

Millega ma olen tegelenud: ülikool, mölutamine, eriti ootamatu/kiire klubiskäik reedel, nädalavahetusel emme sünnipäev + selle pidamine, millele eelnes (neljapäeval? reedel?) emmega talle kingituse otsimise retk, ajuvalu seminari tekstidega ja kindlasti veel midagi, mille ma suutsin ära unustada.

Paar põnevamat unenägu:
*olin mingi teatri lavatagustes ruumides ja seal oli palju inimesi, kes kõik valmistusid etenduseks. Ka mina olin üks osaleja. Inimesed jagunesid omavahel konkureerivateks gruppideks, aga samas nad pidid koos ühtse etenduse andma. Igaljuhul käis lava taga saboteerimine ning teiste takistamine/häirimine. Mingil hetkel pidin minema ühte oma team memberit otsima ning ma läksin liftide juurde, sest teadsin, et ta tuleb järgmise liftiga üles. Uksed avanesid ja sealt kostis saginat ja sebimist ning minu tiimikaaslane (kes oli Tanaka Koki - - > bändist KAT-TUN :D) vajus liftis kokku. Teised liftis viibinud inimesed tegid üllatunud näo ja läksid ruttu ära, väites, et ei tea mis toimub. Ilmselgelt olid nad üritanud konkurenti kõrvaldada. Mina olin super mures ja jooksin ta juurde ning vajusin põlvedele ja tõstsin ta pea oma sülle (Liisa kommentaar - romantiline) ja küsisin "Kas sul on kõik korras?" Selle peale Koki kägises ja ägises ja ma olin mures, aga märkasin, et tal on millegipärast sinised silmad ja mõtlesin hei, kas tal mitte pruunid silmad ei peaks olema?? Aga siis ma stressasin edasi ja olin mures ja Koki hakkas toibuma ning ma aitasin ta püsti. Minule toetudes oli Koki resolutsioon kindel: väike tagasilöök ei pane teda loobuma ning me lähme lavale.... show must go on
Näide kuidas Koki on põrandale vajunud ja abitu
- - > kekeke :):):)

*mina hiilin füüsikaklassi ja võtan istet, teades, et õpetaja ei märka minu hilinemist. Tund algab ja Madisson seisab tahvli ees (täpselt nagu päris tundides, käed laua peale toetumas) ning küsib õpilastelt (kes olid suvakad, mitte minu päris klass) : "Mis tähtsus on Big Bangi laulul "Hallelujah"?" Siis ta sunas oma näpu mingi teises pingis istuva kuti suunas ja too hakkas vastama, aga paraku valesti või Madisson igaljuhul ei jäänud rahule. Loomulikut ta ütles "Kadi, sina kindlasti tead." Ma neelatasin ja hakkasin seletama, et kuna see laul on soundtrackilt, siis draamas mõjutab see emotsioone jne. [Ma mäletan, et ma rääkisin midagi tümpsust või bassist.] "No seda ka, aga tegelikult...." siis järgnes mingi pikk seletus mida ma absoluutselt ei mäleta... :D:D

Lisaks tegin ma avastuse: ma saan oma arvutist videosid vaadada!! Väikese mööndusega- nad ei tohi olla .avi failid. Nüüd ma oman 4 muusikavideot - - > happy ja rahul (~_^)