Spring, concert, snow

Pikem postitus kolmapäevast ja kontserdist.

Hommikul kell 10 läksin kooli, peale mida koju tagasi, et valmistuda minekuks. Kell 15:45 olin raekoja platsil kohal ja ootasin kuna Irina tuleb mulle ja kahele teisele tüübile järgi. Enne kokkusaamist ostsin ikkagi piletilevist pileti ära, sest otsustasin, et ei viitsi ikkagi seda hiljem kohapealt osta. Irina aka Kiisu-Jänku tuli ja tutvustas mind ka teise reisikaaslasega (Merilin/Merit? ja Rauno.) Me mõlemad pidime kahjuks hiina kelle üle laskma. Teel Tallinna pläkutasime ja ajasime mõnusalt juttu. Ma ei mäleta kas minnes või tulles kui rääkisin Kiisu-Jänkule oma Gackti unenäo ja ta naeris ikka täiega, sest ilmselgelt oli too unenägu täielik võit :D:D.

Varased inimesed nagu me oleme, saabusime lausa 1,5 tundi enne kontserdi algust. See tähendab, et külmetasime tund aega õues. Sisustasime oma aega hüplemise, hädaldamise, naermise ja minu puhul ka tantsimisega. Kes oli kohal, saab aru päeva naljast: "Siin on ainult kolm poissi." - "Kus see kolmas on?" Hõhõhõ, kerge feil. Korraldajad olid organiseerinud paberiploki, kuhu sai bändile kirjutada/joonistada. Millegipärast jäi minu kraesse sinna midagi meie poolt teha ja ausõna see tuli kole, aga andsin vähemalt endast parima ning isegi kirjutasin sinna vabanduse koleda joonistuse eest. Rahvast tuli järjest juurde. Kõik olid rõõmsad kui uksed lahti tehti.

Väga visual kei, onju. Igaksjuhuks mainin, et nad on mehed.

Lõpuks algaski kontsert ja Orochi tuli lavale. Ma polnud ühtegi laulu varem kuulnud ega teadnud sellest grupist midagi. Pole hullu, oligi huvitav. Bänd oli neljaliikmeline: laulja, kitarrist, bassist ja trummar. Laulja oli lahe ja oskas normaalselt inglise keelt ning tema tõttu rahvas sai aru mis nad räägivad ja mis toimub. Kitrrist oli nagu tottemo kawaii, ilus, roosa, üsna clumsy, super peenike ja põhjustas mitmeid awwww monente. Tal läks kitarririhm katki, mis tähendab, et ta hakkas seda parandama, sellel ajal sai publik nautida trummari ja bassisti soolot. Bänd tõmbas rahva kaasa elama, bändiliikmed kenasti demonstreerisid kuidas ja kuna käega vehkida või headbängida. Järgmised kaks päeva mu kael valutas. Bänd lahkus lavalt, aga tuli veel encore'ks tagasi ning tegi 3 lisalaulu.

Järgnes autogrammide andmine. Sain kõigilt autogrammid ning pidin kitarristile ütlema: "You're so gorgeous," mille peale ta nareatas ma-ei-saa-aru-mis-sa-ütled-aga-tänks naeratust ning oli seejuures ülinunnu. (Ma on arusaadavalt mõjutanud Suju ja Full House).

Laulja kaotas laval oma juuksepikenduse ning see sattus Merlilini kätte, kes seda talle autogrammide jagamise ajal tagasi pakkus. Lord Ushi-waka huvitatus selle tagasisaamisest ning palus seda viisakalt tagasi, kui neiu avaldas soovi seda siiski endale jätta. Kogu see situatsioon oli kõrvaltvaadates väga LOL.

Ja siis me tegime grupipildi. Irina surus mu esiritta kükitama, mis lühikese kleidi tõttu oli pisut keeruline. Ma pole kindel kuhu see ülespandi, loodetavasti leian selle kunagi Interneti avarustest.

Kiisu-Jänku sõbrad olid ka toredad, eriti põnev oli kuulata kuidas too noormees ülistas jaapani kutte ilusateks, seksikateks jne ning kiitis samu doramasid, mida mina fännan. =^..^=

Pool kolm jõudin koju.

Olin tubli ja läksin neljapäeval kell 10 loengusse. Vedasin kaasa ka autogrammiga fotod ja näitasin neid Liisale ka ning rääkisin talle eelmise päeva highlighte.

Täna võtsin ette põhjaliku koristamise. Hea tunne on kui saab minema visata vajamatuid asju.

Mina ootan kevadet. Kõnnin väljas, aga mulle sajab lund näkku. Ilmselgelt liiga varajased on mu ootused kevadeks.

dream together with You... huh, with me?

Viimasel ajal need asjad mida ma peaksin tegema ja mida ma tegelikult teen, ei lähe eriti kokku. Kokkuvõtlikult: tuleks rohkem tegeleda õppetööga, eriti kohustusliku kirjanduse lugemisega. Eks ma siis püüan. Kunagi. Siis kui ma viitsin. Või kui enam ei saa edasilükata.

Eelmisel nädalal leppisime Irinaga kokku, et me kindlalt läheme homme (kolmapäeval) Tallinna sinna kontserdile. Eile ma lubasin lausa Eesti mainstream riietust kanda, mis iganes see ka ei oleks. Eks ma homme siis vaata, mis ma endale selga ajan.

Positiivne asi: lõpuks käisin juuksuris. Mu juuksed on nüüd lühemad ja järgulisemad. Ise ei kaeble.

Pühapäeval käisime perega kinos "Kormorane" vaatamas. Kuna mul ootuseid filmi osas ei olnud, olin positiivselt üllatunud. Kohati oli üsna naljakas. Mingi hetk olin mina ainuke inimene saalis, kes lollakalt itsitas. Peale filmi läksime emmega shoppama. Sain edale uusi asju, näiteks koti ja seeliku. Eriti rahul olen kleidiga, mis on lillleine ja muidu ilus. Oh õnne. Otsustasime lõunakast koju sõita nr 2'ga, mis tähendab, et buss tegi mingi veidra ringi Variku? piirkonnas.

Paraku on käimas koolivaheaeg. Seetõttu oligi Karl eile kodus ning lõunase jalutuskäigu ajal pidasime me lumesõda. Lund lendas mulle nii püksi kui krae vahele. Võtan seda kui karastamist. Pole hullu, vähemalt oli lõbus. Hiljem hiina keeles ma istusin esimest korda üksi. Äkki nii on isegi parem, sest kellegiga koos istudes tegelen ma liiga palju selle inimese häirimisega.

Täna tulen koju ja kodus käib mingi suur koristamine, kevadpuhasus äkki. Igaljuhul sain ma rõõmsalt kardinaid üles riputada.

Laul, mis mulle hakkas meeldima juba esimesel korral kui ma seda kuulsin.
Daichi Miura - Drama

Oskaks ise ka nii tantsida ja laulda.

I'm worried

Reede oli nii väsitav. Tädi laps oli halvas tujus, ta jauras ja blokkis jne. Kokkuvõtlikult: ta ajas mu pea valutama. Kui ta lõpuks magama jäi hakkasin vaatama telekat ning mis sealt tuli? Uudised, et Jaapanis oli suur maavärin ja tsunami. Ou gaad. Suht jube oli vaatata CNN'ist kuidas muda viis maju endaga kaasa ning kui s*** olukord seal praegu on.

*Täna suutsin ma magada kella üheni. Hetk hiljem tuli vend koju ja andis mulle jäätist, lihtsalt lambist tõi, päris hea :D. Ja siis ma sukeldusin uuesti uudistemaalima ja lugesin uuemaid uudiseid. Fännid on tublid ja tegid nimeirja, kus on kirjas kõik kuulsused, kelle olukorrast midagi teada ning see täieneb pidevalt. Kõik mu lemmik Jaapani iidolid on õnneks elus, kuigi nii mõnigi neist sai varalisi kahjustusi. Paar Johnnyt sattus haiglasse ka või sai väikseid vigastusi.

Loodame, et Jaapan taastub ja saab kriisist kiiresi üle! Mul on igatahes pöidlas pihus.

Mis siis veel... ma usun, et kevad hakkab saabuma. Peaks oma garderoobi üle vaatama. Ostma midagi uut ja ilusat. Tahaks lillelist kleiti või nunnut kleiti või nunnut lillelist kleiti :D:D
Kirssidega kleit.
Täpiline kleit.
Stiilne tädi.
Minu järeldus: ilusa kleidi jaoks tuleb jalad vormi ajada....

I'm boring

See oli kolmapäev kui ma feilisin bussidega. Esiteks ma ajasin bussiajad sassi ja tulin 10 mintsa varem peatusesse. Teiseks buss hilines 10 mintsa või isegi rohkem, ma ei tea, sest ma solvusin ühistranspordi peale ja läksin koju.

Neljapäeval oli siis meie ehk II kursuse ekvaatoripidu. Lubasime Liisaga minna enne seda Stina juurde soojendusele ja nii me tegimegi. Enne seda oli muidugi väike bussidraama, aga me jõudsime üsna normaalsel ajal tema juurde. Kui S'i poiss koju saabus, asusime lauamängu mängima, seekord ühte uut, mis oli vist "Maailma mäng??" või midagi. Kuna mäng oli vastususe variantidega, vastasin enamasti õigesti. Vahel lampi, aga õigesti. No näiteks: kes on maailma suurim krokodill? - - > selgus, et harikrokodill. Vot nii. Enne äraminekut pidime ikka pilte tegema ja poosetama. Lõpuks läksime peole, mis minu jaoks jäi üsna igavaks. Minu eesmärk oligi kohale minna ja esindatud olla. Stina tundis ära ühe tüübi sügisest peost ja siis me võtsime tükk aega hoogu ning läksime temaga rääkima, umbes teemal... hei me mäletame sind... Igatahes mina lähsin vara koju, mingi 1 paikku äkki ja ma ei kahetse, sest ma pidin reedel enne kaheksat tõusma ja seal ei olnud just kuigi huvitav ja ma olen igav inimene.

Täna oli tore päev. Ärkasin üles ja mind ootas köögis vastlakukkel. [Eile ma lasin vastlaliugu ka.] Ning kui ma koju jõudsin, ootas mind hernesupp ja teine vastlakukkel. Väga tore, lilli sain ka. Kordaläinud päev.

Ja rohkem ei viitsi kirjutada.

Sweet holiday

Eelmine nädal oli nagu pikk nädalavahetus, mis tähendab, et mul oli palju aega tegeleda hobidega ehk saadete vaatamisega ja muu jamaga. Aitäh Vabariigi aastapäev, et sa olemas oled!

Reede oli nunnumeeter põhjas päev ehk kui ma armsa nõbuga jalutama läksin, tuli Mirjam ka. Eks me siis kolmekesi jalutasime päikese paistises. Nunnu.

Viimane kord kui ma piljardit mängisin oli üle aasta tagasi. Laupäeval läksime Mirjami ja Krissuga mängima. Ausõna, me kõik peame rohkem harjutama. Arenguruumi on veel küllaga. Vähemalt ei kukkunud meil kuul laualt maha nagu ühel noormehel, mis loomulikut veeres siis minu jalge ette. Hiljem vaatasime me Eesti Laulu nagu korralikuk Eurovisiooni fännid. Või õigemini kuulasime igat laulu pool minutit, panime teleka hääletuks ja kuulasime oma tümmi edasi. Päeva teema oli vene tümm ning minu tellimise peale kuulasime ka laulu Katjast. Sellest videost võiks novelli kirjutada või pika analüüsi teha, alustades juba nende soengutest ja üldisest välimusest.

Viimasel ajal ma olen mõelnud, et ma tahan endale kunagi kilpkonna võtta. Väga oluline on nimevalik :D:D... alguses ma mõtlesin, et Yesung oleks hea nimi, aga nüüd see tundub imelik. Viimastel päevadel on mu sümpaatia kuulunud valikule Henry. Igaljuhul, selleks päevaks, mil ma lõpuks endale kilpkonna saan, olen valiku teinud. Ma mõtlen ikka nii päevakohastele asjadele.

Sellel nädalal pole midagi huvitavat veel toimunud. Eile oli jälle seminar ja mina polnud materjale korralikult lugenud ehk ma istusin vaikselt ja kirjutain asju üles eriti keskendunud näoga. Õhtul vaatasin kahe poolelioleva draama viimased osad ära. Nii hea tunne oli oma "Vaadatud saadete" nimekirja kaks pealkirja lisada.

Mis siis veel... hiina keele tund on minu jaoks nagu käin-Lindaga-rääkimas-ja-itsitamas-janiisma-aega-veetmas tund. Häälduse harjutamine on jube raske, vähemalt minu jaoks, aga muidu on tore, saab õppejõule lolli näoga otsa vaadata ja teha huh-naeratust.

Hiina keele harjutamiseks laul/video, loomulikult Fahrenhait'ilt.