Sunday, January 27, 2013

A-yo. Rock it out.

See nädal on olnud päris kena, palju tegemist ja fun'i.

Käisin külas vanaemal, isal ja Irinal ning sõbraga kohvikus tsättimas. Iga päev suht tegemist olnud. Ja nädalavahetusel oli kruiis! woo!
Kolmapäeval oli Irintsiku juures "End of the Semester" party ja ma meelitasin sinna ka Alvari, kes oli piffide karjas ainult kutt, ilmselt ta ei kurda (ja lol, minu meelest ta enamus sõpru on tüdrukud). Me vaatasime "Seeking a Friend for the End of the World." Film oli täitsa hea, aga mina lihtsalt ei viitsinud keskenduda ja seda korralikult vaadata. Ja siis oli lauamängude ja joomise aeg. Much better. Lõppkokkuvõtteks oli meil lõbus.

Ja reedel läksime kruusile mina + kaks sõbrannatt ja ühe poiss. Järgneb minikokkuvõte ülevaatlikus stiilis. Meie eesmärk oli veeta laeval lõbusalt aega ja võib-olla Stockholmis natuke ringi vaadata ja shopata. Võib öelda, et mõlemad õnnestusid hästi. Parim kruiis millel ma seni olen käinud. Saime mõnusa seltskonna kokku ja laeval oli päris palju rahvast. Esimesel õhtul tutvusime naabitega aka aiapeo poistega, kes olid lõbusad ja kergelt pealetükkivad. Ausõna, miks on vaja meid iga kümne minuti tagant suitsule kustuda? Ja siis hiljem kui meil oli laeva koridoris fotosessioon (lol, kolm piffi koos) tutvusime Shreki, modellipoisi ja tolle toakaaslasega (hiljem sai ta endale ka hüüdnime - paljas poiss. Nimelt mõned ei sulge oma kabiini ust ja käivad seal käterätt umber niuete ringi).
Ja me võtsime osa igapäevasest loosimisest, mis kruiisil toimub ning Mirju peika võitis endale kingikoti. Me enne mängisime ühte ennustamis mängu, kus vastatakse küsimusele kas ei või jah ning üks küsimus oli "Kas keegi meist võidab" - "Jah." Ja see ei olnud ainus ennustus, mis täppi läks.
Laupäeval tulime laevalt maha jaotsustasime minna metrooga linna. Sõitsime ühe peatuse ja rong seisis suht kaua ning järsku kõik hakkasid maha minema. Meie mõtleme, et mis värk on, rootsi keelest ei saa aru ja seega ei pööranud üldse teadetele tähelepanu. Varsti selgus, et rongist tuleb maha minna, kuna järgmine peatus on rikkes ja meil soovitati bussiga minna edasi. Nagu me teaks Stockholmi bussiliinidest midagi. Bussipeatuses uurisime hoolega bussigraafikut, mis jäi jätkuvalt segaseks meile. :/ Ühesõnaga sõitsime siis mingi bussiga kuskile suunas heas usus, et saame sellega linna. Siis ma küsisin kohalikut mehelt bussis kesklinna teed ja selgus, et see sõidab vales suunas. Aga ta ilusasti selgitas kuhu kõndida. Viimaks jõudsimegi linna ja shoppasime natuke. Ma ostsin endale kampsuni, dressipüksid ja roosad sokid :3 Turistitada eriti ei viitsinud, ainult kuningalossi juures käisime korraks.
Siis läksime laevale lõunauinakut tegema ja puhkama, et olla valmis öösel pidutsema. Ja see õhtu oli vinge. Saime jälle kokku eelmainitud trioga ja seltskond liikus meie tuppa, kus me mängisime kaarte ja valmistusime peole minema (jõime). Nalja sai kui palju. Õhtu jooksul sai isegi trenni tehtud - jooks mööda laeva. Siis läksime ka kluppi ja sinna showroomi. Viimasel õhtul laev täiega kõikus ning  tantsuplatsil me kõikusime edasi ja tagasi. Kuna leidsime endale lahedad kruiisisemud, siis oli õhtu väga vinge. Meie seltskond oli väga rahul selle reisiga.
Siis kui ma pildid saan ehk panen midagi ka siia. Hetkel on minul pilte 0.


Muidugi on mind hoidnud tegevuses ka Anthony Kim'i põnev elu. Ehk siis ma vaatan Korea draamat "The King of Dramas." Üks osa veel vaadata. Mul täitsa hea meel, et ma seda vaatama asusin. Esiteks on värskendav kui peategelane ei ole teismeline või varastes kahekümnendates, vaid ~40 aastane. Teiseks seletatakse draamade tegemise kalevi taguseid asju. Kolmandaks suspense, mis mulle kohutavalt meeldib. Edasi, pole lääget romantikat veel olnud ja romantiline liin on tagaplaanil. Ja Siwoni tegelane on naljakas, suht koom on nähe teda ebadžentelmenlikult. Aga kahjuks me ei pääse Korea draamade tüüpilistest plotline'dest ja elementidest.
(Anthony Kim magab ülikonnas, lol)

Fab

Bye!
:3

Tuesday, January 15, 2013

Au grand loto de l'univers.

Käes on aasta 2013 ja ma teen oma selle aasta esimese postituse.
Ma olen sellest kaunist aastast 7 päeva raamatukogus veetnud, oh mis rõõm. Ühel päeval isegi kauem kui 9 tundi järjest.
Ma kohe kindlasti ei ole võimeline tegema "kpop muusika auhinnad 2012." See nõuaks suurt pingutust. Ja ma pole eriti kursiski ennast hoidnud toimuvaga.
Postiivsemast: reedel on viimane eksam ja siis on vaheaeg!

Veel positiivsem: Suju M'i "Break Down" on väljas.
Videot vaadates mõtted/tähelepanekud:
* laulu ei alusta ei Siwon ega Donghae. Hoopis Henry. Väga üllatav.
* Siwoni läätsed on :/ mitte just suurepärased
* Zhou Mi näeb välja kobedam kui ma oleks ootand. Sama saan öelda Kuixian'i kohta.
* Donks, su juuksed :'(
* Sungmin on moosipirukas, kes suudab badass välja näha
* ma olen suuteline fangirl'i huilgeid kuuldavale tooma
Mulle kohutavalt meeldib see laul :3 Ja see, et neil on plotida kastis olemine ei häiri mind üldse.
Suju M soojendab mu jäätunud südant sellel külmal talvel. (Lol, topelt lol)
Milleks näha vaeva?


Samas "I got a boy" esimesed mõtted
* Miks? Mida? Oh, te vaesed tüdrukud.
Vaatasin videot teist korda alles 3 päeva pärast, sest esmamulje oli kohutav. Aga, kui videot vaadata sõnadega, siis isege It makes sense. Ei tundu enam nii kaootiline ja kentsakas.
Aga ikkagi, need riided.

Aastavahetus sai kenasti veedetud. Sai nalja ja tantsu ja nii edasi. Me üritasime Liisaga teha ilusaid pilte, aga ma perem ei lisa neid siia, ei olnudki nii kenad kui ootasime.

Siis ühe tuttava saatsime kenasti Hong Kongi semesteriks. Ja kui ma küsisin talt "Kuidas on"?  Oli vastus "Siin on kõrged majad." Wow. Ma ei teadnudki seda :O

Ma tahtsin vaadatu ühte Jaapani draamat, mida mulle soovitati, aga siis Oguri Shun oma baka naeratusega tõmbas mu tähelepanu. Ja nii ma hakksingi vaatama tema draamat "Rich Man, Poor Woman." Pealkirja järgi võiks aimata, et sisu on täielik klišee, aga ei olnud tegelikult.
Shitty title, good show. Ma vaatasin 3 päevaga terve sarja ära. Romantika liin ei olnud peamine ning see oli sarjas mitte nii esiplaanil kui mõnedes teistes draamades. Mulle meeldisid kõige rohkem osad kui olid business troubles ja noa selga löömine ja plottimine. Suur spolier: lõpuks sai kõik korda. Sest ma ei ole veel näinud Jaapani draamat, kus on kurb lõpp. (Ok, tegelt olen küll, meelde tuli, Selle nimi oli "Zeni Geba" vist.)

baaaka


Okay, ma püüdisin sellel aastal tublim olla ja rokem blogida.
See, et mul pole millesti kirjutada on ... ee.. kahetsusväärne.

Vot nii.

Ma just avastasin lehed J-dramaconfession ja k-dramaconfessions. Must read.

Bye!