Viimasel ajal need asjad mida ma peaksin tegema ja mida ma tegelikult teen, ei lähe eriti kokku. Kokkuvõtlikult: tuleks rohkem tegeleda õppetööga, eriti kohustusliku kirjanduse lugemisega. Eks ma siis püüan. Kunagi. Siis kui ma viitsin. Või kui enam ei saa edasilükata.
Eelmisel nädalal leppisime Irinaga kokku, et me kindlalt läheme homme (kolmapäeval) Tallinna sinna kontserdile. Eile ma lubasin lausa Eesti mainstream riietust kanda, mis iganes see ka ei oleks. Eks ma homme siis vaata, mis ma endale selga ajan.
Positiivne asi: lõpuks käisin juuksuris. Mu juuksed on nüüd lühemad ja järgulisemad. Ise ei kaeble.
Pühapäeval käisime perega kinos "Kormorane" vaatamas. Kuna mul ootuseid filmi osas ei olnud, olin positiivselt üllatunud. Kohati oli üsna naljakas. Mingi hetk olin mina ainuke inimene saalis, kes lollakalt itsitas. Peale filmi läksime emmega shoppama. Sain edale uusi asju, näiteks koti ja seeliku. Eriti rahul olen kleidiga, mis on lillleine ja muidu ilus. Oh õnne. Otsustasime lõunakast koju sõita nr 2'ga, mis tähendab, et buss tegi mingi veidra ringi Variku? piirkonnas.
Paraku on käimas koolivaheaeg. Seetõttu oligi Karl eile kodus ning lõunase jalutuskäigu ajal pidasime me lumesõda. Lund lendas mulle nii püksi kui krae vahele. Võtan seda kui karastamist. Pole hullu, vähemalt oli lõbus. Hiljem hiina keeles ma istusin esimest korda üksi. Äkki nii on isegi parem, sest kellegiga koos istudes tegelen ma liiga palju selle inimese häirimisega.
Täna tulen koju ja kodus käib mingi suur koristamine, kevadpuhasus äkki. Igaljuhul sain ma rõõmsalt kardinaid üles riputada.
Laul, mis mulle hakkas meeldima juba esimesel korral kui ma seda kuulsin.
Daichi Miura - Drama
Oskaks ise ka nii tantsida ja laulda.
Huvitav, et ma just täna kuulasin Daichi Miurat ja üritasin meenutada, mis laul see oli, mida sa mulle kord enda juures näitasid...Well, ilmselgelt sa oled telepaat
ReplyDelete