Life couldn't get better

Ahoi. Olen oma minimägikuurorti külastuselt tagasi. Tänan Liisa, see oli suurepärane.
See aasta tehti mulle isegi Tõrva linna ringkäik. Igaljuhul me rääkisime palju, ujusime, võtsime päikest, kuigi päikest ei olnud, korjasime vaarikaid ja olime niisama lahedad. Ning obsessisime tõesti väääga palju.
Ma olen üsna laisk ja ei viitsi täpsemalt kirjutada, sest Liisa oli tubli ja kirjutas oma blogisse kõik peamise üles. Link- eeldadame, et ma võin selle siia lisada.
Stillkaader videost, mis pani meid hullunult wääääh ja kyaaaaa karjuma:

Ignoreerime Eunhyuki soengut, aga see sildike ta käes on parim.

Ühel õhtul proovisime seda panen-laulu-mängima-ja-kirjutan-laulu-kestvuseni-suvalisest-tegelasest-jutukest. Otsustasime, et kuulame kümmet laulu ehk kirjutame 10 juttu. Tulemus: minul sisutud jutud, mis on pigem tegelase sisemonoloog; Liisal lahedad plotiga jutud, mis tegelikult ka sobisid laulu sisuga. AGA meil mõlemad tulid lõpp-kokkuvõtteks toredad jutud.


Laupäeval ma lahkusin Tõrvast, sest olin lubanud minna Linda suvilasse Peedule. Sinna minek toimus suure kaarega. Kõigepealt bussiga Tartusse, siis enam-vähem sama teed pidi tagasi Peedule. Jõudisn Tartusse ja ostsin süüa-juua ning asusun jälle bussi ootama. Kuna tsikidel oli toit otsa juba saamas, soovisid nad minna Elvasse, et sealt juurde osta. Mis tähendab, et nad tulid Peedult samale bussile ja me sõitsime neljakesi Elvasse, et minna pärast jala tagasi Peedule.
Igaljuhul Elvasse me läksime, toitu ka ostsime ja jalutasime siis Linda suvilasse.
Sõime, jõime ja tsillisime vaikselt. Mingi aeg helistas Mirjamile nädalavahetuseks linnaloa saanud Märt, et nad lähevad Elvasse kluppi ja võib-olla saab meid kahekesi ka kaasa võtta. Tuju kohe läks palju paremaks. Linda ja Merlin läksid üles filmi vaatama ja meie pralletasime all edasi.
Märt ja sõpsid tulid meile järgi ning kuna autos oli ainult üks koht vaba, pidin mina kogu aeg kellegi süles istuma. Märdu oli mundris ja nägi päris kobe välja ning mega pikk ka. Ma tundin, et olen mingi eriline könn. Jõudsime umbes 10 mintsa klubis olla (mõlemal rannaplätud jalas) kui mingi tsikk tuli mult dokumente küsima. Mul ei olnud neid kaasas ning mul paluti sealt viisakalt lahkuda. Tundsin ennast suht nõutult. Nagu mida asja.... kas ma tõesti näen alaealine välja?? Lolwut. Mirjam soovitas seda võtta komplimendina, et ma näen noorem välja.
Natuke trippisime veel ning pärast viidi meid meie Peedu residentsi tagasi.
järgmisel päeval käsime jalutamas ning tegelesime põhiliselt vedelemisega.

Stiilinäide tsikkidelt.

Rongi ootamisest sai fotosessioon.

Meie "Oh, I'm just being smexy here" poos.

Esmaspäeval läksid kõik kodust ära, kolmeks päevaks maale. Tundub, et kodus olemine toimub vahetustega.
Käisin Emajõe ääres päevitamas ning õhtul kuulen, et päeval oli UV-kiirgus ohtlikult kõrge. No tore.
Kuna mu pleiss oli vaba, tulid Krissu ja Mirju õhtul minu juurde filmivaatama. Krissut koju saates kustus äkki tänavavalgustus ning siis oli suht kõhe jalutada.


Suur avastus: Liisaga mängisime kaarte ning ma kaotasin (peaaegu) alati. Tsikkidega Peedul mängisime ja ma kaotasin kõik mängud. Kellel ei ole kaardiõnne, sellel on armuasjades õnne. Miks mina olen erand ja mul pole kummaski õnne? Aish. Loodame, et õnn pöördub pigem viimase suunas.


Täna käisin Potu viimast fimi vaatamas, kuigi osa 7 vol. 1 on mul nägemata. Raamatutes on mu lemmik ilmselt Ron, aga filmides meeldivad mulle Draco, Snape ja Bellatrix kõige rohkem.