Üks minu õpetajatest on meie seast lahkunud, seda uudist oli uskumatu kuulda... miks tema ja ta oli ju veel noor. Merlini ja Mirjamiga käisime eile ka tema mälestusteenistusel. Nii raske oli näha ta pilti alaril.
Alati rääkis meile lugusid kohtadest, kus ta järjekordselt käis. Kaasahaaravad jutustused ja tunnid. Väga tark õpetaja. Alati rääkis kogu materjali peast, vahepeal vaatas, et: "Huvitav, mis õpikus kirjas on?" Kui tema hakkas naerma, naeris klass temaga. Suutis sageli luid murda. Midagi, mis mul meelest ei lähe oli kui ta ütles: "Ma ei saa ju teiepeale karjuda, mul on valus." <- - - parasjagu olid tal ribid katki. Puhka rahus.
Endast siis
Öösel vastu esmaspäeval ma ei suutnud magada, lihtsalt ei tulnud. Esiteks oli palav, teiseks mõtted õpetaja lahkumisest, kolmandaks rahutus sünnipäeva lähenemise pärast, neljandaks härra A lahkus kindlalt KAT-TUN'ist. Umbes kell pool 5 leidsin, et ma ei jää nagunii magama ja tõusin ning hakkasin ajaviiteks kanjisid õppima.. olen nii tubli ikka. Siis ma tegin veel posu sudokusid. Kui kell sai 8 mõtlesin, et ma võin nüüd ka teistes tubades laamendada ja läksin kööki jne. Päeval käisin linnas mingiaeg, viisin raamatud raamatukokku, poodlesin. Ma jälle sattusin Kaupsi kolmandale korrusele raamatupoodi ja nagu alati suundusin ma sinna riiulisse, kus on "The Tokyo Look Book." Ooo jah. Õhtupoole käisin Selveris ja tšättisin seal Üllega. Ausõna, sind ma ainult kaupluses näen. Venna tegi lasanjet...nämmu. Juba kell üheksa tuli räige unekas ja siis helistas Mirjam mingi pool 11 äkki ja küsib, kas ma magan. Mina vastasin jaatavalt, aga siiski saime oma jutud räägitud.
Teisipäev oli korjan-marju-vanaema-juures päev. Rääkisime ka minu sünnast ja ma sain kingi kätte - vanaema andis raha, et ma saaksin sele endale osta.
Kolmapäev oli siis matuse päev. Saime linnas kokku ja ostsime enne veel lilli. Valged liiliad, mis polnud veel lahti läinud. Kiriklik matus, orel, palju inimesi, pilt altaril. Kasutades Mirjami väljendit: kraanid olid lahti, eriti nuttis Mirjam, talle lähevad inimesed kergelt hinge. Rändur oli hea sõna, mille kirikuõpetaja valis. Direktori kõnes oli mainitud, et vilistlasõhtutel kõik kogunesid Sillu ümber ja ajasid temaga kaua juttu. Meil see võimalus puudub. Aaaa masendav. Peiedele me ei läinud, nagu me juba enne kokkuleppisime. Läksime Kaupsi, kust saime minu partnerkaardi soodustusega asju 10% soodsamalt. Käisin ka kolmandal korrusel ja ostsin tolle raamatu ära, sünnakingiks, sest ma väärin seda :D:D. Pärast pidasime pargis väikese pikniku ja rääkisime Sillust, mälestustest. Läksime siis koju ka. Vaatasin õhtul Supermodelle ja olin rahul, pole ammu vaadanud. Koit Toome - Mälestused
No comments:
Post a Comment